Eesti pääses mittealalise liikmena ÜRO Julgeolekunõukogusse

Alates 2020. aasta jaanuarist, mil Eestist saab ÜRO julgeolekunõukogu ajutine liige, kuulame rahvusvahelisi uudiseid ilmselt hoopis teise kõrvaga kui seni. Kui maailmas puhkeb mõni kriis ja uudistes märgitakse, et lähitundidel koguneb New Yorgis erakorralisele koosolekule olukorda arutama julgeolekunõukogu, puudutab see otseselt ka meid.

Nii president Kersti Kaljulaid kui ka välisminister Urmas Reinsalu kinnitasid eile ÜRO suures saalis toimunud hääletusel, mis päädis Eesti võiduga, et Eesti on eesseisvaks valmis.

«Eesti on selleks tööks valmis ja ma arvan, et Lennart Meri oleks meie üle täna uhke,» lausus Kaljulaid pärast võitu Postimehele ning rõhutas, et Meril oli julgeolekunõukokku pääsemiseks vundamendi loomisel selge roll.

«See on tegelikult olnud juba 30 aastat meie suurt tööd – alati toetumine rahvusvahelistele reeglitele ja lubadus, et teeme seda kõigi eest, ei vali pooli ja toetume rahvusvahelisele õigusele,» lausus meie riigipea...

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6702645/eesti-paases-mittealalise-liikmena-uro-julgeolekunoukogusse


Eesti prioriteediks Julgeolekunõukogus on rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra tugevdamine

Eesti üheks peateemaks Julgeolekunõukogus saab rahvusvaheline õiguskord ja rahvusvahelisel õigusel põhinevate riikide vaheliste suhete tugevdamine.

«Tänapäeval on nii, et rahvusvahelistel organisatsioonidel ja rahvusvahelisel õigusel põhinev rahvusvaheline kord on murenemas,» rääkis Postimehele New Yorgis viibiv välisministeeriumi asekantsler Paul Teesalu. «Usutakse vähem ühisesse koostöösse, pigem seatakse esikohale kitsad huvid.»

«Me püüaksime Julgeolekunõukogus seista aga just nende printsiipide eest, mis juhivad tähelepanu rahvusvahelise õiguse kehtimisele. Ja seda ka konflikti-ennetusest rääkides. Et see, mida tehakse rahvusvahelisel areenil, lähtuks ennekõike normidest, milles me oleme kokku leppinud ega toimuks selliseid meelevaldseid eksesse või ootamatuid pöördeid,» märkis Teesalu.

Eesti sooviks senisest enam maailma agendasse tuua ka küberturvalisuse teema, mis seni ei ole veel välispoliitiliste arutelude keskne teema.

Asekantsleri sõnul tõi Eesti kampaania Julgeolekunõukogusse saamise nimel meie diplomaatilisele radarile varasemast selgemalt Aafrika.

«Üle poole Julgeolekunõukogu päevakorrast on ju konfliktid, mis on Aafrika kontinendil. Samas me Euroopas oleme ka rohkem aru saanud, et see kontinent on meile väga lähedane. Viimaste aastate rändekriisid on näidanud, et see, mis toimub Aafrikas, sellel on vahetu mõju ka Euroopale,» rääkis Teesalu.

Eesti on tema sõnul viimastel aastatel Aafrika suunda ka teadlikult arendanud. Kuus aastat tagasi nimetati ametisse Eesti esimene suursaadik Aafrika Liidus juures Addis Abebas. Aafrika Liitu katab Eesti Kairost, kus on hetkel veel ainuke saatkond kontinendil. Kuid päris paljude Aafrika riikdiega tehakse juba koostööd ka e-valitsuse teemadel.

«See koostöö ongi peamiselt käima lükatud ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania tuules,» kinnitas Teesalu.

Tema hinnangul lootis Eesti ÜROs toimunud hääletusel maailma väikeriikide toetusele, mida ilmselt ka saime. ÜRO skaalal on «väike riik» maa, kus on alla 10 miljoni elaniku ja neid on maailmaorganisatsiooni 193 liikmesmaast 110.

Varem ÜRO Julgeolekunõukogusse ajutiste liikmetena kuulunud Eesti naabermaade, näiteks Rootsi ja ennekõike Leedu kogemused on näinud, et liikmeks saades võib olla küll mitmeid prioriteete, mida soovitakse arendada, kuid jooksvad maialmapoliitilised arengud määravad lõppkokkuvõttes kõik.

Leedu pidi hakkama väga aktiivselt tegelema ÜROs Ukraina kriisi esiplaanil hoidmisega. Ka Eesti on sellisteks ootamatusteks kahtlemata valmis, kinnitas välisministri asekantlser.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6702547/eesti-prioriteediks-julgeolekunoukogus-on-rahvusvahelisel-oigusel-pohineva-maailmakorra-tugevdamine


Eesti tõehetk maailmaareenil saabub juunis

  • Eesti võimalik tulevik ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena selgub 7. juunil.
  • Kandideerimise taga on hiiglaslik diplomaatiline kampaania.
  • Salajase hääletuse tõttu ei saa ette lubatud häälte osas kindel olla.
  • Julgeolekunõukogu liikmeks saamiseks on vaja 129 riigi toetust.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6547296/eesti-toehetk-maailmaareenil-saabub-juunis


Neeme Raud. Siin 2019-03-02

Meie suusasport on andnud meile väikese vaheaja järel, kaks suurt uudist. Ei tasu unustada Kelly Sildaru hiljutist vaimustavat triumfi, aga kahjuks jah, et meil ei ole pääsu ka sellest, et meist nüüd räägitakse ka kui sahkerdajatest ja petjatest - kõik see paneb meist maailmas rääkima ja väikese rahvana läheb meile kindlasti korda, mida meist räägitakse ja mis on meie maine.

Räägime ka Brexitist ja suurest poliitilisest segadusest Inglismaal ning Teet Kask seletab, mis peab õiges tantsus olema. Leia podcast Kuku raadio lehelt:

http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-03-02/


Neeme Raud: jah, ... Eestis tahangi elada!

Küsimus, kas SELLISES Eestis tahtsimegi elada, kõlab valimiskampaaniate ajal – ka seekord – üsna sageli. Vastuseks oodatakse aasimist: ei, sellises kohe kindlasti mitte. Ja hea, et on rahulolematus, see viibki edasi. Ent mina tõmbasin sõna SELLISES pealkirjas maha, sest minu valik kuus aastat tagasi oli: jääda Ameerika Ühendriikidesse või naasta Eestisse.

Mõlemad võimalused olid olemas ja ma valisin Eesti.

New Yorgist tagasi kolides ei osanud ette näha, et tunnen end oma maal esialgu mõneti võõrana.

Olin ju tegelikult kogu Ameerikas elatud aja end esmalt eestlasena identifitseerinud ja kui vaja, siis pigem newyorklase, kuid mitte kunagi ameeriklasena. Üle 20 aasta töötasin sealpool Atlandit Eestile ja Eesti kuulajale-vaatajale. Ja kui lõpuni aus olen, siis ka korduvalt enda peale vihastanud, miks ma ei valinud varastes 20ndates ingliskeelset ajakirjandust ja elu, vaid jäin ikka eestikeelse juurde. Nüüd on raske öelda, kas see oli kartus oma identiteedi ja keele kaotamise pärast, mis ingliskeelset eetrimeediat sihikule võttes oleks nagunii toimunud, hirm konkurentsi pärast ingliskeelses meedias või ikkagi patriootlik tunne, et tahangi olla eestlastele välismaiste uudiste vahendaja. Et me vähemalt oma ilmavaatelt ei ääremaastuks, vaid oleksime muu maailmaga kursis (see viimane soov on senini vägagi alles).

Loe edasi Postimehest: https://ev101.postimees.ee/6529525/neeme-raud-jah-eestis-tahangi-elada?_ga=2.56624809.2002084908.1551614235-1598748621.1549896877