Liivlased teevad Riias renessanssi

Liivlased??? Nad on siis veel alles? Korraga meenub, kuidas intervjueerisin Riias 1980. aastate lõpus üht väidetavalt viimast liivi keelt kõnelevat naist. Vestlesime liivi-läti-vene-eesti segakeeles (mind saatis üks läti ajakirjanik). Uskusin siis, et sain lindile midagi ainukordset. Et helilint oli tollal raadios kulla väärtusega, läks seegi intervjuu arhiivi asemel tõenäoliselt taaskasutusse. Kuid see oli mu esimene, ainus ja viimane kokkupuude tolle pisut müstilisenagi tundunud kunagise suurrahvaga. Aga ma eksisin.

Nüüd seisin ühes Riias kesklinna raamatupoes, kus olin jäänud silmitsema riiulit, millel raamatud ja postkaardid mulle tundmatu trikolooriga. Roheline, valge, helesinine. Proportsioonid mitte nagu meie sinimustvalgel, vaid keskmine, valge triip kõvasti kitsam, nagu Läti lipul. Roheline viis mõtted esmalt Iirimaale ja siis araabia maadele, aga see ei olnud nende roheline toon. Ja sinine oli väga helesinine nagu Argentinal.

Loe edasi: https://arvamus.postimees.ee/6534895/liivlased-teevad-riias-renessanssi?_ga=2.59646766.2002084908.1551614235-1598748621.1549896877

 


Läti parlamendivalimiste õppetunnid

Lätis 6. oktoobril toimunud valimised tõid endaga ummikseisu, mida kahe ja poole kuu jooksul ei ole suudetud lahendada.

Sel nädalal oli valitsuskoalitsiooni moodustamise kolmas katse – erakonna Uus Ühtsus peaministrikandidaat Artūrs Krišjānis Kariņš paistis olevat potentsiaalsetele koalitsioonipartneritele (Rahvuslik Liit, Uus Konservatiivne Partei, «Kellele kuulub riik?» (KPV LV) ja Arengu Eest/Poolt!) vastuvõetav kandidaat, ent nüüd kõnelevad vaatlejad jõuluime – valitsuse moodustamise – asemel järjekordsest luhtunud katsest.

Peamiseks vaidlusküsimuseks oli endiselt suutmatus kokku leppida võimalike ministrikohtade täitjates. President Raimonds Vējonis on teatanud, et kui valitsuse moodustamine nüüdki ei õnnestu, esitab ta oma parteideülese peaministrikandidaadi, tehnokraadi, nagu Läti poliitikas varemgi on tehtud.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6483831/lati-parlamendivalimiste-oppetunnid


Riias esitleti uhiuut läti keele õpikute seeriat eestlastele

«Ei, «s-i» lisamine igale sõnale ei ole veel läti keel,» muigab uute eestlastele mõeldud läti keele õpikute autor ja kirjastaja Matiss Treimanis Eestis vahel läti keele kohta arvatava üle.

Aga et «s-iga»-lõppude teema on läti keeles oluline, on ta ühe osa oma neljast raamatust koosnevast õpikuteseeriast just sellele pühendanud.

Nagu pealkiri «Latviski soli pa solim» (Läti keel samm sammult) lubab, teevadki raamatud üksipulgi selgeks, kuidas ja milliste grammatika reeglite ja põhimõtete alusel läti keeles lauseid moodustatakse. «Tegemist ei ole aga vaid vestlussõnastikega, nii nagu need Nõukogude ajal ilmusid. Kuid mitte ka süvaõpikutega, kus kõik kuivalt keeleteaduslik,» ütleb Treimanis, kinnitades, et ei tahtnud kindlasti teha eestlastele igavat tuupimismaterjali, vaid pakkuda huvilistele mõnusat kümblust naabrite keele põhitõdedes.

30 aasta eest pooleteist aastat Tartu ülikoolis soome-ugri filoloogiat õppinud ja hiljem sel erialal Läti Ülikooli lõpetanud Treimanis tegi õpikuteseeria kallal tööd üle kümne aasta ja koostas ning kirjastas samal ajal, sama valemi järgi ka läti-inglise keele õpikud ning juhtnöörid läti keeles kõnelemiseks prantslastele, sakslastele, norralastele, soomlastele, venelastele, leedulastele ja inglise keele rääkijaile. Ning ka liivlastele - nii palju kui neid alles on ja seda vajavad. «Aga Ventspilsi kandis, kus liivi murde kõnelejad elavad, on seda müüdud üle saja eksemplari,» teab Treimanis.

Kuid eestlastele mõeldud raamatute ilmumine just sel, mõlema Vabariigi sajanda juubeli aastal oli tema jaoks kõige olulisem. Ka kummardusena isa suguvõsa poolsetele Eesti juurtele. «Ning üldse võiksime ikka natuke rohkem teineteisest ja teineteise keeltest teada, oleme ju naabrid, räägime ju Balti ühtsusest,» arvab Treimanis. Ta nõustub, et naabrite vaheliste suhete tihendamise vajadusest on muidugi aastakümneid räägitud ja jutud on suuresti juttudeks jäänudki. Kuid nüüd on selleks juba ka konkreetsem vajadus tekkinud, usub ta. Ehk mitte küll Läti alkorallis osalevail või Riia IKEAs ostlemas käivatel eestlastel. «Aga Läti äri tegevad Eesti ärimehed võiksid oma edu huvides ju fraasi-paar läti keelt selgeks õppida,» arvab keeleteadlane.

Lisaks Treimanise uutele keeleõpikutele on Riia nö. teadlikumale lugejale mõeldud raamatupoodides neil päevil uhke vaadata ka silmapaistval kohal välja pandud uut «Kalevipoja» tõlget läti keelde, esmakordset eepose täielikku tõlget. Guntars Godinši lätistatud eesti rahvuseepose puhul on tunnustustväärt ka raamatu kõrge trükitehniline tase  ja muljetavaldav kujundus, tõepoolest suurele juubeliaastale vääriline. Riia poodnike sõnul on «Kalevdels» pühade eel populaarne, mida kinnitab ka tuhandetesse ulatuv tiraaž.