Neeme Raud: kraadidega ajakirjanduse lõpp

Pressibaaris tiksuvate reporterite kunagine moto «tuli hea lugu, tähistan, tuli halb, joon kurbusest» enam ei kehti, kirjutab ajakirjanik Neeme Raud.

Ajakirjanikena leiname Eestis jälle üht omade seast. Taas kordame järelehüüetes, et oli hea mees ja suri liiga vara. Nii ju ongi.

Ma ei püüa väita, et tundsin Jüri Pino. Me kohtusime ainult korra, kui ta minuga USAs töötamise ajal intervjuu tegi. Aga see jäi meelde – just kuidas Jüri küsis ja kuidas hiljem kirjutas paarist teemast, millest ma tollal ei tahtnud mingil juhul rääkida. Küsis nii, et ei olnud paha, ja kirjutas nii, et kõik vastas tõele, kuid ei haavanud.

Ning siis surmateade.

Arvasin seda lugedes kohe teadvat üht põhjust, miks 48-aastane ajakirjanik kokku varises. Mul ei ole küll konkreetseid fakte, ent olen üsna kindel, et Pino elas just nii, nagu klassikaline ajakirjanik tema arvates pidi – just nagu ka ise kunagi tahtsin elada ja elasin. Nagu Hemingway, kui ta ajakirjanikuna töötas – elu mõlemast otsast põletades...

Loe edasi Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/6720814/neeme-raud-kraadidega-ajakirjanduse-lopp?_ga=2.265103111.982169648.1561965691-1417205405.1560856299


Yoko Alender soovib kaitsta riigikogulaste meelerahu ja selget pead

«Enne kui Riigikogu lõpetas oma esimese lühikese istungjärgu uues koosseisus, asutasime seal toetusrühma nimega «Tähelepanelik Eesti,»» rääkis Yoko Alender KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin.» Tegemist on grupiga, mis hakkab Eesti rahvaesindajate seas levitama maailmas praegu palju kõneainet ja järgmist leidvaid mindfulnessi ehk teadveloleku praktikaid.

«Teadveloleku termin on mind eesti keeles natuke häirinud, et justkui me muidu ei oleks teadvusel, et sellega hakkab justkui seostuma meditsiiniline termin. Mulle lihtsalt meeldib sõna «tähelepanu,»» ütles Alender.

Harjutused, mida tema oma kolleegidega koos tegema soovib hakata, on tähelepanu juhtimiseks, enese juhtimiseks, selleks, et rahvaesindajad oskaksid oma fookust suunata, oma tähelepanu juhtida sellele, kuhu soovivad, millele soovivad.

«Praeguse maailma reaalsus on ju see, et kõik nutiseadmed, infohulk, seda välist, mis meie tähelepanu soovib ja püüab köita, olgu see siis müügi eesmärgil või millisel eesmärgil iganes, on meeletult palju. Seda olulisemaks muutub vaimne hügieen, et me ise oma meelt treeniksime. Ja see plaan on meil siis ka Riigikogu liikmetega. Et teha neile läbi seesama baaskursus,» ütles Alender intervjuus.

Ta lisas, et on saanud inspiratsiooni mindfulnessi teema Eesti Riigikogusse toomiseks Suurbritannia Parlamendist, kus seda filosoofiat – olla mõtetes siin ja praegu, osata oma tähelepanu koondada – tutvustatakse saadikutele juba mõnda aega.

Reformierakonda kuuluva rahvaesindaja hinnangul ei hakka «Tähelepanelik Eesti» mingil juhul tegelema esoteerika levitamisega Riigikogus. Kuigi mindfulnessi juured on budistlikus meditatsioonis, on tänaseks päevaks tehtud pikki teaduslikke uuringuid ja tõestatud, et needsamad lihtsad hingamise- ja tähelepanu juhtimise harjutused, millest on maha kooritud igasugune maailmavaade ja esoteerika, on puhas stressi-ennetus. Neid saab küll kasutada ka erinevates ravides – näiteks depressiooni tagasilangemise vältimiseks või ärevushäirete puhul. Riigikogus soovib Alender seda teha just Eesti rahvaesindajate otsustamise võime selgena hoidmiseks.

Yoko Alenderi intervjuud KUKU saatele «Neeme Raud. Siin» võite kuulata SIIT.

Vaata artiklit Postimehest: https://www.postimees.ee/6720119/yoko-alender-soovib-kaitsta-riigikogulaste-meelerahu-ja-selget-pead


Neeme Raud: nõrganärvilistel meediat mitte tarbida!

«Miks sa seda endale tegid?» päris üks ajakirjanik läinud nädalal minu Facebookis avalikult küsitu peale, kas Eesti saeb praegu ise oksa, millel soovib istuda. Konkreetselt: kuidas jätkata teiste maade veenmist, et sobime arendama globaalset koostööd ultimatiivse otsuste langetamise laua taga, ÜRO Julgeolekunõukogus? Ajal, kui osa meie uusi juhtivpoliitikuid paiskab välja infot, et Eesti sooviks pigem sulguda iseendasse, et rahvusvaheline koostöö, liitlused ei ole meie huvides ja ÜRO on üldse üks kahtlane organisatsioon. Et kas ta ei taha ikkagi saada maailma ultimatiivseks valitsejaks, miks omakorda tähendaks, et meilt sama hästi kui võetakse ära meie oma riik, saadetakse siia tuhandeid migrante lõunamaadest jne, jne, jne.

Väited ÜRO soovi kohta maailmas võim haarata paiskavad aruteludesse millegipärast alati need arvamuskujundajad, kes väidavad, et näevad asju selgemalt kui ühiskonna mõõdukas kese, kes peavad oma kohuseks üldjuhul kesksel maanteel edasi liikuvat maailma oma nägemuse järgi ümber korraldada ning väidavad, et neile ja nende elukorraldusele tehakse liiga.

USAs väitsid paremtiiva hääletorud 90ndatel, et kesk-lääne osariikide kohal on juba nähtud musti ÜRO helikoptereid, mis on alustanud kampaaniat Ameerika suveräänsuse võtmiseks. Teisest poliitilisest äärest räusati vastu: kapitalism hukutab maailma, jagame kõik võrdselt ümber, aga nii võrdselt, et jagavale eliidile jääks ikkagi natuke (või palju) teistest enam.

Äärmuste ühendkoorile lisanduvad siis ilmtingimata ka hääled, kes väidavad, et nemad annavad vastust vaid ühele valitsejale maailmas – olgu siis Jeesus Kristlusele või Allahile – ning jätkavad tuhandete aastate pikkuseid ususõdu. Ikka selleks, et maailma, mis on neile häirivalt mitmevärviliseks kujunenud, uuesti monokromaatiliseks muuta.

Ja kui neile fanaatilistele häältele siis mingil kujul vastu astuda, tuleb valmis olla tõesti pühaks sõjaks: su vastas on otsekui tuhandepealine tuld purskav lohe, mille iga pea raiumise järel kasvab kohe sada uut.

Ma ei tea, kas minu vastu läinud nädalal põlastavaid, alandavaid, kohta kätte näitavaid arvamusi sülgama hakanud Facebooki lohel just tuhat pead oli, aga kümneid küll – ja neid tekkis üha juurde. Aina kummalisemate nimede ja profiilipiltidega. Kuigi ma ei loe juba aastaid netikommentaare, sest neil on võime isegi teadlik meediatarbija otsekui mutta tõugata, oli Facebookis esialgu ikkagi huvitav vaadata, kes minuga vaidlema asusid ja mida nad väitsid. Ent kui trolliprofiile sigines juba kümneid ja minu kui isiku, ajakirjaniku, eestlase vastane kriitika läks üha räigemaks («kokaiiniuimas idioot» oli üks pehmemaid süüdistusi), sain aru, et ei suudaks ka palehigis vihtudes nii kiiresti sotsiaalvõrgule sobimatutest postitustest teatada, kui neid juurde tuleb.

Loe edasi Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/6551362/neeme-raud-norganarvilistel-meediat-mitte-tarbida?_ga=2.236681027.371522977.1553505150-1598748621.1549896877


Neeme Raua meediaköök

Sel nädalal toimub üle-euroopaline meediapädevuse nädal, millega juhime tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele. Kiika Neeme Raua meediakööki, kus ta jagab praktilisi näpunäiteid inforuumis orienteeriumiseks.

https://www.youtube.com/watch?v=ryWghbFzDic