USAs käib presidendikampaania pikk ja selgusetu avamäng

  • 2020. aasta USA presidendivalimiste eelmäng on alanud.
  • USA demokraatidel pole aga seni usutavat kandidaati, kes võiks Trumpi võita.
  • Trumpi seljatagune on muutumas üha hõredamaks, kuid kampaania rahakott paksemaks
  • Ametisoleva presidendina on Donald Trumpil järgmistel valimistel niikuinii eelis, kuid seni on läinud tal konkurentidest paremini ka kampaaniaraha kogumine.

Kui võrrelda USA presidendivalimisi ja kõike sellele eelnevat poliitilise teatriga, on kahtlemata tegemist kõige suurejoonelisema lavavormi – ooperiga.

Loe edasi: https://www.postimees.ee/6520071/usas-kaib-presidendikampaania-pikk-ja-selgusetu-avamang


Naine, kes suudab taltsutada Trumpi – Nancy Pelosi

Lõppev nädal näitas, et ka USA president Donald Trumpi kapriise suudab ohjeldada ei keegi muu kui klassikaline itaalia mamma.

Trumpil on ta Washingtonis täitsa olemas – Kongressi esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, itaalia-ameerika verd 78-aastane ema ja vanaema, kes suurde poliitikasse astus alles 47-aastaselt, kui oli ka oma viienda lapse ülikooli saatnud.

Muidugi ei ole Pelosi mitte mingisugune mamma, vaid alati stiilne daam, kelle särav naeratus varjab terasest otsusekindlust ning kes «poliitilise dünamona» (nii kolleegid teda nimetavad) oskab paremini kui keegi teine paljudes küsimustes eri arvamustel olevad demokraadid hääletuste ajaks Kongressis ühte sirgesse ritta saada. Ning teades, et tema (ehk Kongressi) käes on USA rahakott ja suur võim ka presidendi otsuste üle, on ta valmis kartmatult presidendile endalegi nipsama: aitab kapriisidest, mees!

«Ta ju lihtsalt jonnib!» märkis Pelosi USA valitsuse äsjase sundsulgemise ajal. «Ma olen viie lapse ema ja üheksa vanaema, küll ma juba tean, kuidas jonnimine välja näeb.»

Oma (emaliku) järjekindluse ja järeleandmatusega ongi Pelosi saavutanud tegelikult midagi erakordset. Jah, ta ei nõustunud andma Trumpile USA-Mehhiko piiritõkke rajamiseks sentigi raha, sest peab niisugust immigratsioonipoliitikat läbini valeks, ja suutis presidendi selles jõukatsumises alla andma sundida. Ent ta on suutnud veel enam, leiavad Washingtoni insaiderid: nimelt panna Trump endast ka tegelikult lugu pidama ja ennast kuulama. Neid tipp-poliitikuid nii USAs kui ka maailmas, keda Trump oma alalistes Twitteri-säutsudes ei nahuta, on ju ülivähe – kohe meenub vaid Vene president Vladimir Putin.

New York Timesi kirjutas, et Trump, kel on komme panna kõigile vastastele neid üldjuhul alandavad hüüdnimed, kasutab Pelosi puhul vahel ainult ta eesnime Nancy, kuid ei mingit muud nimekleepsu. Seda, kas «Nancy» peaks mõjuma Pelosile kui koha kättenäitamine või on hoopis kinnitus, et naine kuulub Trumpi siseringi, kus üksteist eesnimedega kutsutaksegi, teab üksnes president ise.

Otsest toetust Pelosile ja valmisolekut teda kuulata on Trump viimastel kuudel korduvalt avalikult demonstreerinud. Novembris toimunud vahevalimiste järel, kui hulk Pelosi nooremaid parteikaaslasi (enamik ta kolleegidest Kongressis ongi temast nooremad) arutas häälekalt, kas ehk poleks aeg nimetada tema asemel partei liidriks ja esindajatekoja spiikriks keegi teine, uuem, noorem, oli just Trump see, kes saatis Valgest Majast Pelosile toetussõnumi: sa väärid spiikrikohta, ja kui vaja, aitame selle saada oma partei, vabariiklaste häältega.

Loe edasi: https://sobranna.postimees.ee/6513269/naine-kes-suudab-taltsutada-trumpi-nancy-pelosi?_ga=2.120557963.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877


USA Kongress: NATO vajab kaitset – president Trumpi eest

Kuigi Trump kinnitas veel möödunud nädalal, et USA on 100 protsenti NATOga, on ta Ameerika meedia andmeil viimase aasta jooksul abidelt siiski korduvalt küsinud, kas Ühendriikidel poleks mõtet väljuda kaitsealliansist, mille paljud Euroopa liikmesriigid on lükanud oma kaitse rahastamise USA õlule.

Otseselt Eestile ei saa olla ega olegi Trumpil pretensioone, sest kaks protsenti meie SKTst läheb kaitsekulutusteks, nagu oleme NATO-le lubanud. Ent oleme oma kohusetundlikkusega siiski vähemuses. Samuti oleme NATOs üks väiksematest liikmetest, kellest suured – nagu USAgi – võivad oma suurtes mängudes üle sõita. Ehkki NATO alusdokumentide järgi on kõigil liikmetel võrdsed õigused. Ent reaalsus jääb reaalsuseks, me oleme väike riik.

Seepärast on hea näha, et NATO-l ja ka meil on USA pealinnas väga tugev liitlane: Ameerika Ühendriikide Kongressi esindajatekoda.

Just äsja tuletas seadusandjate keeld anda Trumpile USA-Mehhiko piiritõkke rajamiseks raha presidendile meelde, et on USA põhiseaduse järgi sama mõjukas võimuharu kui täidesaatev võim. Üle kuu kestnud võimuvõitluses, kus pantvangiks oli sunniviisil suletud föderaalvalitsus, pidi lõpuks järele andma president.

Kuid poliitilise jõukatsumise ajal otsustas esindajatekoda saata Valgele Majale veel ühe selge sõnumi: NATOst peab president Trump oma käed eemale hoidma!

Esindajatekoda võttis tohutu häälteenamusega – 357 poolt, 22 vastu (54 saadikut ei hääletanud) – vastu «NATO kaitse akti», mis keelab presidendil ühepoolselt USA NATOst väljaastumise üle otsuste langetamise.

Fakt, et jaanuari alguses ametisse asunud, demokraatide juhitud uue esindajatekoja koosseis otsustas suhteliselt ametiaja alguses sellise NATOt kaitsva akti hääletusele panna, näitab, et Washingtonis tuntakse tõesti muret president Trumpi meeleolu- ja kursimuutuste pärast ka kaitsepoliitika alal.

Seadusega tuletab esindajatekoda nüüd Valgele Majale üheselt meelde, kelle käes on riigi rahakott. Tekstis kinnitatakse USA vankumatut pühendumust NATO artikkel 5-le, aga ka Montenegro liikmesusele NATOs ja Euroopa heidutusalgatuse tugevale USA-poolsele rahastusele. Lisaks märgitakse, et USA on rahul seni oma kaheprotsendist kaitse-eelarvekohustust mittetäitvate liitlasriikide plaaniga jõuda selle summani aastaks 2024. Ja mitte kiirkorras, nagu president Trump seda oma kõnedes rõhutab.

NATO-seaduse puhul on tähelepanuväärne, et selle esitajad olid opositsioonilised demokraadid – kuigi oleme harjunud Washingtonis kaitseküsimustes pidama oma tugevamateks liitlasteks just vabariiklasi –, kuid toetajate seas oli ka hulk vabariiklasi. Siit nähtub, et toetus USA NATOsse kuulumisele ei ole parteilise värvinguga. Samas tasub märkida, et kõik 22 vastuhäält tulid vabariiklastelt.

Seaduse üks autoreid, California rahvaesindaja Jimmy Panetta ütles Washingtonis toimunud pressikonverentsil, et «NATO kaitse akti» mõte on alla kriipsutada, et NATOt ei saa vaadelda «ostu-müügi»-suhtena. Kongressi esindajatekoja välissuhete komitee juht, New Yorgi demokraat Eliot Engel märkis aga enne hääletust peetud kõnes, et kuna NATO lõhestamine on Vene presidendi Vladimir Putini üks peamisi eesmärke, on «nii häiriv, nii muret tekitav, kui USA saadab alliansi suhtes erinevaid signaale või käsitleb seda koormana».

USA kaitseuudiste portaal defensenews.com juhib lisaks tähelepanu, et «NATO kaitse akti» vastuvõtmine Kongressis toimus kohe pärast seda, kui USA välisministeeriumis Euroopa poliitikat suunanud diplomaat Wess Mitchelli otsustas ootamatult Euroopa ja Euraasia küsimuste abivälisministri kohalt tagasi astuda. Ilmselgelt on otsuse taga rahulolematus Trumpi meeskonna Euroopa poliitikaga.

Lausa juhtkirja vääriliseks pidas vastuvõetud seadust aga New York Times. «Mõte, et USA võiks NATOst lahkuda, on sürreaalne,» leiab leht, kutsudes ühtlasi üles Ameerika Ühendriikide senatit kiiremas korras seadusele toetust avaldama.

New York Times peab põhjuseks, miks alamkoda otsustas «NATO kaitse akti» vastu võtta just nüüd, väliminister Mike Pompeo hiljutist ülesastumist telekanalis Fox News. Nimelt küsiti seal ministrilt, kas USA oleks valmis saatma sõdureid kaitsma NATO liiget Montenegrot, mispeale Pompeo vastas, et ei soovi arutada «hüpoteetilisi» asju.

«Kuid see ei ole hüpoteetiline küsimus,» arvab New York Times, «artikkel viie alusel tõttavad NATO liikmed kaasliikmeid kaitsma, kui neid rünnatakse. Kas Trumpi administratsiooniga saab arvestada või mitte?»

President on juba viinud Ameerika välja Pariisi kliimaleppest ja Vaikse ookeani vabakaubandusleppest ning ähvardab loobuda keskmaatuumajõudude leppest. Seetõttu võib õigustatult küsida, kas NATO-lepe võiks olla järgmine?

Nii mõnedki USA õigusteadlased leiavad, et presidendil on õigus ühepoolselt, ilma Kongressi nõusolekuta tuua Ameerika Ühendriigid välja rahvusvahelistest lepetest. Teised õiguseksperdid rõhutavad, et nüüd on riigi esindajatekoda kindlalt selgeks teinud, et NATO-lepe on teistest erinev.

Kapitooliumimäel NATO-le avaldatud ühese ja tugeva toetuse järel on üsna kindel, et Eesti diplomaadid Washingtonis – olles küll tihedais töösuhetes USA valitsuse esindajatega – suhtlevad nüüd aktiivselt ka Ameerika seadusandjatega, kes peavad ka meie julgeolekule pühendumist niivõrd oluliseks teemaks, et võtta vastu lausa presidendi poolt tulla võivaid üllatusi ennetav seadus.

On väga hea teada, et Ameerika Ühendriikide pealinnas suhtub valdav osa poliitikuid ka meie julgeoleku tagamisse väga tõsiselt.

Loe edasi Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/6511017/usa-kongress-nato-vajab-kaitset-president-trumpi-eest?_ga=2.119402762.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877


New Yorki kerkib uus kultuurikeskus

Arhitekt Rem Koolhaas kirjutab oma raamatus «Deliirne New York», et Manhattan on lääne tsivilisatsiooni terminaalse lõppfaasi lava. Inimasustuse tihedus ja uute tehnoloogiate sissetung on Manhattanist teinud juba alates 1850. aastatest labori, kus ühtaegu leiutatakse ja testitakse uut revolutsioonilist elustiili: ummiku (inglise keeles congestion) kultuuri. Oluline komponent selles ultimatiivses urbaanses katses on mõistagi ka selle linnsaare unikaalne arhitektuur, rõhutab Koolhaas. Arhitektuur, mis on muutnud Manhattani urbaanseks džungliks, kus ei ole üht läbivat joont, vaid paljususe kooslus, kakofoonia, tavaaistingute jaoks kohati üleelusuurus ja kõigest sellest kokku tekkiv ilu.

Loe edasi Postimehest: https://kultuur.postimees.ee/6505449/new-yorki-kerkib-uus-kultuurikeskus?_ga=2.66361005.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877


Olukord Washingtonis kisub kriitiliseks

Esimene asi, mida laupäeva õhtul New Yorgi JFK lennuväljalt Manhattanile sõites taksos kuulsin, oli uudistesaates president Donald Trumpi ütlus, et tema USA-Mehhiko piirile eraldustõkke ehitamise küsimuses ei murdu.

Lubadus lüüa aastakümnetepikkuse segaduse järel kord majja Ameerika lõunapiiril, mille auklikkuse tõttu saabub USAsse igal aastal tuhandeid illegaalseid sisserändajaid, oli lubadus, mille ta oma valijatele andis, ja selle ta ka ellu viib.

«Küsimus on selles, kas me täidame oma püha kohust Ameerika kodanike ees, keda teenime,» vahendasid raadiouudised presidendi laupäeval Valgest Majast tehtud avaldust.

New York Timesi (NYT) allikate kohaselt on Trump abidele öelnud, et näeb praegust võitlust USA Kongressi esindajatekoda kontrollivate demokraatidega, kes jätkuvalt keelduvad talle eraldamast raha piiritõkke ehitamiseks, mitte päevapoliitilise, vaid hoopis ajaloolise lahinguna.Trump on NYTi andmeil mitu korda abidele öelnud, et riik unustab aja jooksul praeguse valitsusseisaku, kuid mäletab seda, kuidas tema võitles oma seisukoha eest, et riigi lõunapiir peab olema kaitstud.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6503689/olukord-washingtonis-kisub-kriitiliseks


Kes keda Washingtonis: kas Trump või Kongress?

Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis algas uus tööaasta üleeile poliitiliste rakettide tulistamisega Pennsylvania avenüü mõlemas otsas, mis kestis kogu päeva.

  • Esindajatekoja spiikriks sai teist korda demokraat Nancy Pelosi.
  • Demokraadid ei välista presidendi tagandamist.
  • Trump ei kavatse Kongressi survel plaane muuta.
  • Analüütikud ootavad Kongressilt liitlassuhete hoidmist.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6491996/kes-keda-washingtonis-kas-trump-voi-kongress


Trump korraldas üksi jõule veetes Twitteri-tormi

Kultuslikule jõulufilmile «Üksinda kodus» saabus USAs ootamatu järg, kui pühadeks üksi Valgesse Majja jäetud president Donald Trump vallandas ligi neli tundi kestnud Twitteri-tormi.

  • Donald Trump veetis jõuluõhtu üksi Twitteri seltsis.
  • Kümned presidendi säutsud kritiseerisid USA liitlasi ja rahanduspoliitikat.
  • Muuhulgas lahkas Trump Twitteri-tormis USA kosmosejõudude loomist.
  • Demokraatide esindajad vastasid, et president tüürib riiki kaosesse.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6485780/trump-korraldas-uksi-joule-veetes-twitteri-tormi


Neeme Raud: president Trump vajabki kaitset – ja ikka vaid iseenda eest

Riigikogus moodustatud USA presidendi Donald Trumpi toetusgrupil peaksid nüüd, pühade ajal töised päevad olema.

Ühendriikide riigipea vajab praegu tõesti kaitset. Mures, mis hakkab Washingtonis edasi saama, on paljud – ka ta liitlased ning toetajad Ameerikas ja mujalgi.

USA meedia rõhutas nädalavahetusel häälekalt, et kaitset vajab Trump ennekõike aga iseenda eest.

Mehe jaoks, kes peab ise end «väga stabiilseks geeniuseks», kujutab iga päev endast uut sõda, mille pidamine talle just sel hommikul ärgates vajalikuna tundub. Ja oma sõdu peab ta üha enam üksi, märkisid mitmed analüütikud.

«President Trump on muutunud üha kahtlustavamaks paljude teda ümbritsevate inimeste suhtes, olles veendunud, et nad on «narrid»,» nentis New York Times. «Oma ametiaja keskpunktis on president muutunud üha kindlamaks oma õigsuses ja iseloeeritum kui ühelgi varasemal ajal ametisse astumisest alates.»

««Täiskasvanute lasteaed,» nagu Senati välissuhete komitee juht (vabariiklane) Bob Corker (kunagi administratsiooni nimetas), on uksed sulgenud,» kirjutab Washington Post. «Kolmandasse ametiaastasse astub Trump presidendina, keda ei piira enam miski.»

Need ministrid ja nõustajad, kes püüdsid teda kaks aastat suunata ja rapsimise eest kaista, on kaitseminister James Mattise lahkumisavalduse järel Washingtoni tipust läinud. Presidenti ümbritsevad nüüd kõigile ta mõtetele «jah» ütlevad mehed ja naised, leiab USA pealinna päevaleht.

«President Trumpi ohjeldamise ajastu on läbi,» on Washington Post veendunud.

Washingtoni mõttekoja Brookings Institutioni arvestuse kohaselt on nüüdseks Trumpi esialgsest meeskonnast lahkunud või välja vahetatud 65 protsenti seal olnutest.

Presidendi enda populaarsus on jätkuvalt kõrge – Gallupi andmeil toetab teda 38 protsenti ameeriklastest. Ja meediaväljaannete kriitikale vastas ta laupäeval ikka omal harjumuspärasel, lahmival moel, nimetades kõiki hädakuulutajaid «vale uudiste» levitajaiks. Oma otsust USA väed Süüriast välja tuua, kuna ISIS, kellega seal sõda peeti, on ju alistatud, pidas ta ainuõigeks.

«Kui keegi teine, kuid mitte teie lemmikpresident Donald J. Trump, oleks teatanud, et pärast ISISe purustamist Süürias toome oma väed tagasi koju (õnnelikud ja terved), oleks see isik Ameerika kõige populaarsem kangelane. Minu puhul, tugev rünnak Võlts Uudiste Meedialt. Hullumeelne!» säutsus Trump.

Teisisõnu: minu järjekordne võit! säutsus president miljonitele toetajatele, kes usaldavaki ju suuresti vaid infot, mida Trump ise neile oma tviitides annab, samas pidevalt väites, et kogu Ameerika meedia, ka peaaegu et ainus usaldusväärne kanal Fox News, on vaid valet levitamas.

Jah, ka Foxi üldjuhul presidenti alati kiitvad ankrud olid pärast Trumpi Süüria otsust ja Mattise lahkumisavaldust hetkeks sõnatud – presidendi kohest kiitmist ei pidanud nemadki ilmselt mõttekaks. Telejaama hommikusaate populaarne juht, suur Trumpi toetaja Brian Kilmeade nentis reedel, et president on «andmas Süürias Venemaale suurt võitu. Vladimir Putin kiitis teda. Ta teeb täpselt seda, mille eest kritiseeris president Obamat. Ta ütles, et president Obama on ISISe looja. Ta ise just taaslõi ISISe.»

Seda, et USA president tõepoolest kiirustas ISISe üle saavutatud võidu väljakuulutamisega, joonis alla ka alates president George W. Bush ametiajast erinevates administratsioonides Islamiriigi-vastast võitlust juhtinud diplomaat Brett McGurki järsk tagasiastumine. (Tõsi, McGurk pidi ametist lahkuma küll juba veebruaris.) Trump nimetas McGurki oma tviidis aga üsna mõttetuks meheks, keda ta isiklikult ei tundnudki ja kes oma lahkumisotsusega soovis vaid omale tähelepanu tõmmata. «Eneseimetleja,» säutsus Trump.

Oma laupäevaõhtuses tviitide rodus võttis president pikemalt veelkord ette ka kindral Mattise lahkumise.

Trumpi sõnul oli tema tegelikult see mees, kes andis president Obama vallandatud kindralile «teise võimaluse.»

«Osa arvas, et ma ei pidanuks seda tegema, mina arvasin, et pean. … Andsin talle ka kõik vahendid, mida tal varem eales ei olnud.»

Samas tviidis räägib president ka USA liitlassuhetest, mille üha ebastabiilsemaks muutumist nimetas Mattis ühe lahkumise põhjusena.

«Liitlased on väga olulised, kuid mitte siis, kui nad USAd ära kasutavad,» säutsus president.

Konservatiivne Wall Street Journal nendib oma juhtkirjas, et Mattise lahkumisega kaasneb tegelikult palju esmapilgul märkamatuks jäävat kahju. Löök on see nii USA enda sõjajõudude ja nende juhtkonna moraalile, kuid laiemalt ka liitlassuhetele.

«Kahju ei ole (vaid) selles, et Mattis on asendamatu või viimane «täiskasvanud» kasvataja Trumpile, nagu Washingtoni klišee kõlab. … Pikemaajalisem kahju tuleb sellest häbematust, alandavast viisist, millega Trump kohtles oma ministrit ja tema kindraleid sellises võtmetähtsusega sõjalises küsimuses nagu vägede Süürias olek.»

Teisisõnu: kui president ei arvestanud Süüria operatsiooni suhtes otsust langetades oma ministrite ja sõjaväejuhtkonna arvamustega, miks peaks ta sellega arvestama teiste sõjaliste operatsioonide korral?

Mitmel pool USA meedias märgiti, et uue kaitseministri peab ametisse kinnitama Senat, kes loodetavasti valib sellele kohale enam Mattisega sarnaneva, mitte Trumpi «jah»-liitlase.

Trump laseb aasta lõpuks Mattise lahti. «Mul on heameel teatada, et meie väga andekas asekaitseminister Patrick Shanahan saab 2019. aasta 1. jaanuaril kaitseministri kohusetäitjaks,» säutsus Trump.

Rahvaesindajatel on siin suur võim.

Nagu ka Kongressi Esindajatekojal, mida alates jaanuarist juhivad demorkaadid.

Washington Post märgib: «Kongress on põhjusega (Põhiseaduse) Artikli 1 võim,» mil on võimalus presidenti ohjata.

Kongressi uued juhid on juba küll öelnud, et Trumpi ametist kangutamise, «impeachment´i» protseduure uue aastal tööplaanides ei ole.

Ent kõik võib Washingtonis üleöö muutuda, kui eriuurija Robert Mueller esitab oma kauaoodatud raporti ja see on tulemas tõenäoliselt juba aasta alguses, ning demokraadid tõepoolest taas tunnetavad, et neil on nüüd Washingtonis uuesti võim.

Loe edasi Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/6484507/neeme-raud-president-trump-vajabki-kaitset-ja-ikka-vaid-iseenda-eest?_ga=2.162004287.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877


Neeme Raud meenutab kohtumist George H.W. Bushiga: president aitas mul juhtmeid kokku kerida

George H.W. Bushil oli meie taasiseseisvumisaegse USA presidendina Eesti omariikluse taastamisprotsessis erakordselt oluline roll. Juhtis ta ju ainsat riiki maailmas, kus kogu Nõukogude okupatsiooniaja töötas ametlikult akrediteeritud Eesti Vabariigi diplomaat, konsul Ernst Jaakson, kes saigi legaalseks niidiks, kelle abil meie kaks Eesti aega de jure ühendati.

Bushil oli Valges majas ka kuulus kohtumine Lennart Meriga, kus too suure kalamehena tuntud USA presidendi Siberisse kalastama kutsus ja gloobusel ka sealsed head kalakohad ära märkis.

Mina kohtusin Bushiga aastaid hiljem New Yorgis Eesti peakonsulaadis, kus tollane suursaadik Jüri Luik andis USA ekspresidendile üle Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi tema rolli eest meie iseseisvuse taastamisel.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6467235/neeme-raud-meenutab-kohtumist-george-h-w-bushiga-president-aitas-mul-juhtmeid-kokku-kerida


Michelle Obama: kuidas kõnetada rõivastega

USA eelmine esileedi Michelle Obama suutis muuta oma välimuse sõnumiks enam kui ükski teine presidendi abikaasa selles mittemakstud riigiametis.

Tõsi, seda on korduvalt teinud ka president Donald Trumpi abikaasa, praegune esimene leedi Melania. Ent tema ruupor on olnud ülikallid riided, mida ta oma moekunstnikust nõustaja, prantslase Hervé Pierre'i abil Manhattani butiikidest valib. Maitsekad komplektid istuvad endisele modellile muidugi kui valatult ja Melania, kes esimese leedina võtab sõna harva, on neisse tihti oskuslikult peitnud ka oma abikaasa või teda ümbritsevate meediatormide kohta käivaid kommentaare.

Kes ei mäletaks «I don't care!» jakki, mida esileedi kandis, kui siirdus külastama Mehhiko piiril vanematest eraldatud latiino lapsimmigrante.

Seni ei ole küll päris selge, kas Melania, kes selle visiidiga astus oma abikaasa karmi immigrante tauniva retoorika vastu, saatis selge sõnumi just talle (sinu sõim mind ei huvita, mina lähen!) või – nagu Trumpi-vastane meedia kohe pasundas – kuulutas maailmale, et nende laste saatus ei lähe talle eriti korda. (Kui tegu oli teise sõnumiga, siis tekib küsimus, miks esileedi selle visiidi üldse ette võttis.)

Samasuguseid mitmetähenduslikke avaldusi on sloveenlanna oma rõivastega maailmale läkitanud veel. Aga alati laitmatult: pakkides need klantsfotodesse, kus ta ise seisab enamasti vaikiva kaunidusena.

Loe edasi Postimehest: https://sobranna.postimees.ee/6466518/michelle-obama-kuidas-konetada-roivastega?_ga=2.124170505.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877